Unamaphupho amakhulu ongenisayo embonini yokudayisa isinkwa. Uxoxe noTEBOGO MOKWENA

Share this now

ESEYINGANE uNkk uThulisile Thokoane wayefisa ukuba wummeli noma isosha ngoba wayekholwa wukuthi yiyona ndlela yokusiza iNingizimu Afrika. Nokho ngesikhathi eba wusomabhizinisi nombhaki, uthole ukuthi uyakwazi ukusiza umphakathini ngokudayisa isinkwa nsuku zonke.

Izintokazi ezincane ezinebhizinisi lokucwala zivule ngomklomelo ozobeka ibhizinisi kwelinye izinga. Omunye wazo uxoxe noTEBOGO MOKWENA

Share this now

BAQALE ibhizinisi labo ngonyaka odlule benamaphupho amakhulu okukhula. Amaphupho lawo abawabona esezofezeka njengoba besanda kudla umhlanganiso emklomelweni wosomabhizinisi abasafufusa ahlelwa yihhovisi likaMengameli iPresidential SMME Awards.

Ubuchwepheshe bungavulela abasafufusa iminyango eminingi. USLINDILE KHANYILE uyabika

Share this now

IZINKAMPANI ezisafufusa zisala ngaphandle uma kukhulunywa ngezinto ezihlose ukuthuthukisa zona kanti abantu bezinkampani ezinkulu bayathanda ukuzikhulumela, okuyinto engalungile.

Kuklonyeliswe amaqhawe ezobuchwepheshe ngokuqamba izinto ezintsha nokuphucula impilo yabantu e-Afrika kwezokuxhumana. INTATHELI YOMBELE iyabika

Share this now

KUKLONYELISWE osomabhizini bezobuchwepheshe kuma-15th Africa Tech Festival Awards, ngoLwesithathu eCape Town International Convention Centre eNtshonalanga Kapa ngoLwesithathu, usuku lwesibili lwale ngqungquthela esineminyaka ewu-25.

Bavulela abantu abamnyama iminyango abanenkampani eqeqesha abashayeli bamabhanoyi. INTATHELI YOMBELE iyabika

Share this now

NGENKATHI uNkk uLiana Mongetane-Petersen engena endimeni yamabhanoyi, wafica kugcwele amadoda abelungu. Loku akumthenanga amandla njengoba akhetha ukuba nento azozihlukanisa ngayo ngokungagcini ngokuba Wumshayeli wamabhanoyi kuphela kodwa ngokuphinde abewumqeqeshi kule mboni.

Othanda ukuzilawula, abantu besifazane nokuqoqa intsha wenza ifenisha yasendlini ngezinto ezilahliwe. Uxoxe noNQOBILE NDLOVU

Share this now

UKUTHANDA ukuba yisosha elizikhuzayo, ivuso lokuqasha abantu besifazane nokunqanda intsha yangakubo ukuthi ingangeni ezintweni ezibhedayo kwenza ukuthi asungule inkampani ekhiqiza ifenisha ngokuvuselela amathayi amadala namapulangwe.

Iciko elisebenzisa izihlahla ezingewona umsinsi wokuzimilela eNingizimu Afrika lifukula umphakathi, lethule uhulumeni umthwalo emahlombe. Lixoxe noSANDILE GWALA

Share this now

UYICIKO elikholelwa wukuthi kubalulekile ukuvuselela impahla ebisithathwa njengemfucuza bese isetshenziswe kabusha. Uthi ukwenza loku kungalondoloza imvelo kuhlomule izizukulwane ezizayo.

Oqale ecija ngokunakekela impilo ugcine engene ekukhiqizeni ukudla okunqanda izifo ezingamahlalakhona. Uxoxe noSLINDILE KHANYILE

Share this now

UPHOKOPHELE ukulwa nezifo ezingamahlalakhona, ikakhulukazi esikashukela. Le ntshisekelo imenze waqala ukufundisa ngokunakekela impilo kodwa ngokuhamba kwesikhathi wanquma ukufaka isandla ekusizeni abantu ukuthi bazinqande ngokukhiqiza ukudla okuzosiza ukwenza loku.

Abasafufusa babonga ithuba lokukhangisa nokuthola amakhasimende amasha. UNQOBILE NDLOVU noSANDILE GWALA bayabika

Share this now

OSOMABHIZINISI besifazane bathole ithuba elingandele bani lokukhangisa ngemikhiqizo kwi-African Women in Leadership International Conference (i-AWLO) eRadisson Blu Hotel eMhlanga, eThekwini, KwaZulu-Natali, ngesonto elidlule.

Ibonga iyanconcoza intsha ecijwe embukisweni wosomabhizinisi. Enye yayo ixoxe noNQOBILE NDLOVU

Share this now

INTSHA engosomabhizinisi nefisa ukuba namabhizinisi ayiwuvali umlomo ngosizo eluthole embukisweni wosomabhizinisi obuhlelwe yiKhomishana yokuNcintisana iYouth in Business Exhibition eTshwane, eGauteng.

Wenza ezibukwayo onebhizinisi elingajwayelekile kwabesifazane. Uxoxe noTEBOGO MOKWENZA

Share this now

NGESIKHATHI uNksz uMolebogeng Pitso eqala ukwenza umsebenzi wokuba wumbazi wayezifunela imadlana azozijabulisa ngayo ngamaholidi kaKhisimuzi. Nokho kwathi emva kokukhulelwa wase ebawumama wagcina enqume ukuzinikela kulo msebenzi osumakhele igama entsheni yesifazane elokishini langakubo.

Yize sekwashaywa umthetho okufanele ngabe usiza abadayisi bezindlu abasafufusa kodwa bathi basathwele kanzima. UTEBOGO MOKWENA uyabika

Share this now

SEKUPHELE uhhafu wonyaka seloku kuqale ukusebenza komthetho i-Property Practitioners Act kodwa lo mkhakha usaxakwe yizinkinga ezinjengokugqoza koshintsho ukuze abantu abamnyama bathole amathuba, ubandlululo futhi kuselikhuni ukuthola amakhasimende.

Abasafufusa banxusa ukuthi kufundiswe kabanzi ngosuku olubungaza osomabhizinisi. Baxoxe noTEBOGO MOKWENA

Share this now

ABANIKAZI bamabhizinisi asafufusa bathi kufanele yande imikhankaso yokufundisa abantu ngosuku olubungaza osomabhizinisi iWorld Entrepreneurs’ Day. Lolu suku lungomhla ka-21 Agasti kodwa abantu abaningi eNingizimu Afrika nabanye osomabhizinisi bebengazi ukuthi lukhona usuku olumqoka kangaka.

Ungenisile embonini yezokungcebeleka ogxile kwezamafiliimu. Uxoxe noNQOBILE NDLOVU

Share this now

UKUSEBENZA embonini yokungcebeleka yinto ayithanda kusukela esafunda isikole kangangokuthi ngisho uma ayesuke ezama ukwenza ezinye izinto okungekona ukuzisebenza wayengabi nomdlandla ofanayo naba nawo uma ezisebenza. Yingakho ethe ngisho eseqede isikole akangakapholisa maseko wasungulai ibhizinisi.

Usaloku eyibambile owaphuma esikoleni esewusomabhizinisi njengoba esenezikhondlakhondla zamakhasimende. Uxoxe noSLINDILE KHANYILE

Share this now

ISIFISO sokuba nebhizinisi yimbewu eyatshaleka esaqeqeshelwa umsebenzi. Kwadingeka ukuthi benze ucwaningo ngokudingekayo uma umuntu ezoqala ibhizinisi olwaluyingxenye yezifundo ze-Business Management Diploma eDurban Institute of Technology, esibizwa ngeDurban University of Technology.

Ungene kwazwakala embonini yezokukhangisa ongazibekile phansi nangamakhasimende amakhulu. Uxoxe noSLINDILE KHANYILE

Share this now

UWUMUNTU othi uma esebonile ukuthi akwenzayo akumsebenzeli bese eyasukuma athathe izinyathelo zokukushintsha ukuze ezothola umphumela awufisayo. Yiwona lowo mqondo omgqumgquzele ukuthi asungule ibhizinisi elingelinye lalawo asefike kwezakala embonini akuyona.

Umashayandawonye nothando lokuba yivulandlela kumenze waqala ibhizinisi endimeni okungelula ukungena kuyona. Uxoxe noSANDILE GWALA

Share this now

UTHANDO lwesikhumba nokunakekela abantu lumenza washiya phakathi izifundo zesayensi ayezenza e-University of KwaZulu-N wakhetha ukuyokwenza ezokunakekela isikhumba nempilo i-somatology ngoba ekholwa wukuthi udalelwe ukusiza abantu ngazo.

Uxosha ikati eziko ngobuciko obungajwayelekile oseneminyaka eyibambile. Uxoxe noTEBOGO MOKWENA

Share this now

UNEMINYAKA engaphezu kwewu-20 eyiciko kodwa uzizwa sengathi uhambo lwakhe yima lusanda kuqala. Uzibona ehlukile kwamanye amaciko ngoba ucabanga ngendlela ehlukile futhi ibhizinisi lakhe liwubufakazi bale ndlela engajwayelekile enza izinto ngayo nemenza ahlale eqhamuka namasu amasha.

Amabhizinisi amancane anxuswa ukuthi afake izicelo zokuxhaswa. INTATHELI YOMBELE iyabika

Share this now

UNgqongqoshe wezokuThuthukisa amaBhizinisi amaNcane usekhuthaze amabhizinisi amancane asemalokishini nasemakhaya ukuthi afake izicelo ukuze axhaswe ohlelweni iTownship and Rural Entrepreneurship Programme (iTREP). “Sizimisele ukubhekana nokuntuleka kwemisebenzi nendlala kodwa sinomsebenzi wokukhulisa umnotho,” … Read More

Uyadlondlobala ebhizinisini ocoshe ikhono lokubaza ngokuvakashela endaweni eyakha amabhokisi omngcwabo. Uxoxe noSLINDILE KHANYILE

Share this now

NGESIKHATHI ezichithela isizungu nekhehla lasendaweni elalinebhizinisi lokungcwaba wayenganakile ukuthi kuzomholela ebhizinisini. Leli bhizinisi lakhe lokubaza selizale elinye njengoba esengene shi nakwezolimo kanti nakhona izinto zihamba kahle kangangokuthi ubona sizofezeka isifiso sakhe sokuthatha umhlalaphansi lapho eqashwe khona ngokugcwele engakabi neminyaka ewu-50.

Ukuzifela kwakhe ngomuntuza kumholele ebhizinisini lezingane elihlukile. Uxoxe noSLINDILE KHANYILE

Share this now

UDUME ngokuthanda izingane emndenini wakhe kangangokuthi ngisho kunomcimbi kubo uyaziwa ukuthi yena unakekela izingane. Bathi abanye bezikhathaza ngokuthi konke kumi ngomumo yini ngomcimbi, yena usuke ebuza ukuthi izingane zihlinzekelwe ngakho konke yini ezizokudinga njengokudla, indawo yokulala nokunye.

Owakhula ebona uninakhulu oyisikhwishikhwishi esikholelwa kumakhambi emvelo uhamba ezinyathelweni zakhe ngendlela yesimanje. Uxoxe noLANGA KHANYILE

Share this now

INTOMBAZANE yasemajukujukwini aseXobho, eningizimu yeKwaZulu-Natali, ikhula ayikhumbuli ibona kudliwa amaphilisi futhi kuphuzwa imithi kubo. Empeleni uninakhulu wale ntombazane namuhla esiyintokazi wayeyihebeza indaba yemithi yesilungu.

Ukuhlehlela emuva empilweni kumvulele ithuba lebhizinisi ayengakaze alicabange. Uxoxe noSLINDILE KHANYILE

Share this now

UKUPHINDA kwakhe amabanga amathathu kabili kanjalo nokuthola ithuba lokuyofunda kwamgqugquzela ukuthi afise ukusiza abanye abafundi, ikakhulukazi abasezindaweni zasemakhaya njengakubo. Ngesikhathi ewuqala lo msebenzi kwakungesilo ibhizinisi futhi wayengaboni ukuthi kungaba yibhizinisi.

Abasafufusa bakhala ngomasipala abathi ubaphuca isinkwa. USLINDILE KHANYILE uyabika

Share this now

OSOMABHIZINISI abasafufusa baKwaMhlabuyalingana, eNyakatho yeKwaZulu-Natali, bakhala ngomasipala ngokubabulala ngendlala njengoba bethi baxoshwe emakethe asebeneminyaka besebenzela kuyona. Basola omunye wabaphathi bakamasipala abathi usanda kuqashwa kanti uzenzela umathanda.

Baphemba kabusha abakhiqiza izimonyo zesikhumba emva kokuwiswa yiCOVID-19 nezidubedube zangoJulayi. Omunye wabo uxoxe noSLINDILE KHANYILE

Share this now

NGESIKHATHI esabamba amatoho wayehlala efuletheni nowesifazane owayenengane eyayihlushwa yisikhumba ine-eczema. Wayinika umuthi wokugcoba ayezihlanganisele wona ngezithako zemvelo wathi akawuzame abone ukuthi ngeke yini wayisiza ingane.

Usezuze lukhulu unjiniyela ogxile ekuphuculeni impilo yabantu. Uxoxe noTEBOGO MOKWENA

Share this now

NAKUBA sekuphele iminyaka ewu-20 esiza ewunjiniyela futhi ethuthukisa izindawo namalokishi kodwa usomabhizinisi odabuka ePhuthaditjaba, eFree State, usawuthanda umsebenzi wakhe. Ukusiza abantu bathole izinto ezincane abanye abazithatha kalula njengokukwazi ukuvula umpompi yinto emjabulisayo nokukwazi ukuxazulula izinkinga athuthukise abanye abantu yikona okumkhuthazayo.

Nakuba efundele omunye umsebenzi, uthando lwakhe lwezinto zokugqoka ezinemibala egqamile lumholele kwimfashini. Uxoxe noSLINDILE KHANYILE

Share this now

UWUMUNTU oseloku kwathi nhlo ukhonze ukugqoka izinto ezihlukile futhi bekumchaza nokubona izinto ezinobuciko obugqamile. Kepha wayengakaze acabange ukuthi lolo thando lungaba yibhizinisi eselivuthwe ngale ndlela okuyiyo manje.

Bafikelwa wumqondo webhizinisi ngemva kokubona elinye ngenkathi bevakashele kwesinye isifundazwe. Omunye wabo uxoxe noTEBOGO MOKWENA

Share this now

KUBO bonke ubunzima asebeke babhekana nabo baqhubekile bama ngenxa yokuthi ibhizinisi labo lihlukile kunamanye futhi izimpahla abazidayisayo zinethuba lokwenza izinto ezinkulu, okubalwa kuzona ukuqasha abantu abaningi.

Balwa nokuntshontshwa nokuhlukunyezwa kwezingane ngewashi elisiza ukunqanda ubugebengu. Omunye wabo uxoxe noSIMANGALISO NTSHANGASE

Share this now

BEKUHLALE kumkhathaza ukuzwa izindaba zokwanda kwezigameko zokuntshontshwa kwezingane elokishini, kumphule umoya kakhulu ukuthi ezinye zazo ziyanukutshezwa noma zitholakale sezibulewe.

Bagcine begxila ebhizinisini lejusi yezithelo obesekuyisikhathi eside bezama ukuchuma kwezamabhizinisi kungalungi. Omunye wabo uxoxe noSIMANGALISO NTSHANGASE

Share this now

BAKHULE bengabangani baze banquma ukuqala ibhizinisi lokukhangisa imikhiqizo yasezitolo ngo-2013. Ukungachumi kahle kwalelo bhizinisi kwenze balishiya phansi baqhubeka neminye imisebenzi ukuziphilisa.

Uncoma amagalelo ogogo bakhe osengene shi kwezamabhizinisi obuchwepheshe besimanje. Uxoxe noTEBOGO MOKWENA

Share this now

UKUSEBENZA nokusekwa wumndeni ebhizinisini ukuthatha njengesibusiso futhi ukholwa wukuthi yiko okwenza adlondlobale ebhizinisini asanda kuliqala, nakholelwa ekutheni ukuzimela kulona kuzokwenza achume kwezamabhizinisi.

Imizamo yokufukula amabhizinisi asafufusa eGauteng. UTEBOGO MOKWENA uyabika

Share this now

NAKUBA uNdunankulu waseGauteng uMnu uDavid Makhura etuse uhulumeni wesifundazwe ngokusiza ukwakha umnotho waselokishini kodwa iningi losomabhzinisi basemalokishini libona kusekuningi okusadinga ukwenziwa ukuze kufukulwe amabhizinisi nomnotho wasemalokishini.

Abawuvali umlomo abasizwe wumncintiswano wenkampani enkulu ukukhulisa ibhizinisi labo. Omunye wabo uxoxe noTEBOGO MOKWENA

Share this now

YIZE bengadlanga umhlanganiso ohlelweni lokucija osomabhizinisi ngolwazi lokuphatha nokusimamisa amabhizinisi abo oluhlelwa yiFood Lover’s Market kodwa bathi ukuba kulona kwenze umehluko omkhulu ebhizinisini lokukhiqiza i-sauce.

Ungene ngendlela engajwayelekile kwezamabhizinisi osenenkampani edayisa izikhwama naphesheya kwezilwandle. Uxoxe noSIMANGALISO NTSHANGASE

Share this now

UKUFUNA ancame into ayeyidinga kwamnika umqondo wokusungula inkampani eyenza izikhwama eziyinguganaboya. Insizwa yaseRustenburg, eNorth West, yasungula ibhizinisi lezikhwama ngemva kokungasitholi isikhwama eyayisidinga.

Ubeke phansi ushoki negeja, waqala ibhizinisi lendawo yokuvakasha nokungcebeleka. Uxoxe noSIMANGALISO NTSHANGASE

Share this now

UKHULE ewumuntu okhonze izinselelo ezintsha nongathandi ukwenza into eyodwa isikhathi eside. Loko kuholele ekutheni asheshe ashiye ukuba wuthisha. Uthe xinti kwezolimo. Nakhona akangahlala isikhathi eside njengoba esegxile ebhizinisini lendawo yokuvakasha nokungcebeleka.

Unabele kweminye imisebenzi ngoba ebambe ngamazinyo ibhizinisi lendawo yokulala ukuthi lingawi. Uxoxe noTEBOGO MOKWENA

Share this now

UKUBHEDUKA kwegciwane iCOVID-19 ezweni kugcine kuphoqa uhulumeni ukuthi avale izwe ukuzama ukunqanda ukubhebhetheka kwalo. Loko kube nomphumela omubi kosomabhizinisi, ikakhulukazi abasafufusa, abagcine bephoqeka ukuvala amabhizinisi abo kungasebenzeki.

Bawezwe ngelibanzi yisibonelelo sabangasebenzi asebenamabhizinisi athi bona. Baxoxe noTEBOGO MOKWENA

Share this now

UKUQALWA kwesibonelelo sabangasebenzi sikaR350 wuhulumeni ngo-2020 kube wusizo kakhulu kubantu baseNingizimu Afrika, ikakhulukazi intsha engasebenzi. Abanye babantu basebenzise le mali ukusungula amabhizinisi.

Abasafufusa abasukumele imicikilisho yeSABS ukuze bezokhula. UTEBOGO MOKWENA uyabika

Share this now

KUNINGI okungatholwa wosomabhizinisi abasafufusa ophikweni olwengamele ukuhlola nokuqinisekisa imikhiqizo iSouth African Bureau of Standards (iSABS). Kepha wonke usomabhizinisi ofisa ukuhlomula kulolu phiko kudingeka abe namakhasimende amaningi ebhizinisini lakhe.

Ukushaya indiva abebemngabaza eqala ukudayisa izimbali elokishini kuthela izithelo kosedlondlobala kuleli bhizinisi. Uxoxe noSIMANGALISO NTSHANGASE

Share this now

ABANINGI bamhleka usulu eqala ibhizinisi lokudayisa izimbali elokishini ngoba kuyibhizinisini okukhonya ezinye izinhlanga kulona. Abanye babeya ubusha bakhe, bebodwa ababemngabaza ngoba enza into angayifundele.

Ukuphelelwa wumsebenzi ngemva kokudilizwa nokungawutholi omunye kumphoqe ukufeza iphupho elidala lokuzisebenza ngomuso. Uxoxe noSIMANGALISO NTSHANGASE

Share this now

UKUWA kwenye wukuvuka kwenye. Kube njalo nasensizweni yaseTembisa, eGauteng, okuthe ngokudilizwa emsebenzini ngenxa yokubheduka kweCOVID-19, kwavuleka ithuba lokuzisebenza ukuxosha ikati eziko. Idilizwe nje, ibisineminyaka emine isebenza kule nkampani.

Ukuziphantela ukuze bandise emalini abayithola kumqashi kuholele ekuvuthweni kwebhizinisi lenyama enomkhuba phakathi lezintokazi zaselokishini. Omunye wazo uxoxe noTEBOGO MOKWENA

Share this now

ZININGI izifundo ongazifunda emakhasimendeni akho ngomkhiqizo wakho futhi loko ngenye yezinto ongazisebenzisa ukukhulisa ibhizinisi lakho ulenze libe ngcono kunoliqale liyikona.

Okhule ehlale egundile usewumsamariya wabanezinkinga ezihlukene zezinwele. Uxoxe noSIMANGALISO NTSHANGASE

Share this now

INTOKAZI yaseMgungundlovu, Kwazulu-Natali, ikhule inenkinga yezinwele eziqinile nezilukeka kanzima. Loku bekwenza ithwale kanzima uma iluka, kangangokuthi ibiphoqeleka ukuhlala egundile ngenxa yokungabatholi abenza ikhanda abakwazi ukwenza uhlobo lwezinwele zakhe.

Onebhizinisi elingandile kwabamnyama nelinamakhasimende emadolobheni ufisa ukungenisa emakhaya manje. Uxoxe noSIMANGALISO NTSHANGASE

Share this now

ISIKHATHI esiningi uqashwa ngabantu basemalokishini, basemadolobheni nabahlala ezindaweni zabadla izambane likapondo owenza imipheme yezimoto, phecelezi ama-carport. Aseyindlala amakhasimende awathola ezindaweni zasemakhaya yize eseke waqashwa eNquthu, Empangeni naKwaNongoma.

Uthando lokuba wusomabhizinsi nokuba nengane kumnike umqondo webhizinisi lokudla elihlukile. Uxoxe noSIMANGALISO NTSHANGASE

Share this now

BEKUMKHATHAZA ukuthi izingane ezisanda kuzalwa zikhuliswa ngokudla okuhlala isikhathi eside esitolo, kwenye inkathi osekudlulelwe yisikhathi. Loku kumhluphe kakhulu uma esenomntwana waze wafikelwa wumcabango wokuqala ibhizinisi lokudla kwezingane ezisanda kuzalwa okungahlali isikhathi eside njengokwasezitolo.

Ukuziphantela ngokudayisa amasekeni angavamile kumzalele ibhizinisi lobhaskidi engahlosile. Uxoxe noSIMANGALISO NTSHANGASE

Share this now

AMASEKENI yizimpahla ezidelelekile ngenxa yokuthi zisuke sezike zagqokwa kodwa kunenhlobo yamasekeni edlisayo futhi eyivelakancane. Lawa ngamasekeni ayinguganaboya ohlobo lwezimpahla ezazidume kudala, phecelezi i-vintage. Ukuba yikhethelo kwalamasekeni kwenza abe yinyama kumakhasimende azi izinto.

Abatholanayo bashaya ibhodwe elineNkosi phakathi kanti sebenezikole zokuqeqesha abapheki. Omunye wabo uxoxe noSIMANGALISO NTSHANGASE

Share this now

UKUZWANA kwemimoya yabo besebenza enkampanini eyodwa bengabapheki kwenza ukuthi bafisa ukuqala ibhizinisi lendawo yokudla, benzela ukusebenzisa amava abo ukufundisa abantu ngokupheka, bakhe namathuba emisebenzi.

Uqophe umlando esungula i-calculator ‘ehlakaniphile’ futhi engagugisi iphakethe owaqala efundisa izingane zasemakhaya antulayo izibalo. Uxoxe noTEBOGO MOKWENA

Share this now

UKUTHANDA kwakhe izibalo nokusebenza nezingane emakhaya ngakubo eLimpopo yiko okwenza wabona ukuthi kunzima kanjani kubafundi ukuthenga uhlobo lwama-calculator azozisiza zikwazi ukuthi ukubala.

You cannot copy content of this page